Kuvatõmmis: Eesti Päevalehe juhtkiri
Tänases Eesti Päevalehe juhtkirjas “crazydeal’id ei peata e-kaubanduse tõusu” heidetakse E-kaubanduse Liidule ette, et Crazydeali juhtumile on liidu poolt reageeritud liiga hilja ja usaldusmärgis eemaldatud alles 19. jaanuaril, kui portaal Tarbijakaitseameti musta nimekirja lisati.
Juhime päevalehe tähelepanu, et E-kaubanduse Liit eemaldas Crazydeal.ee portaalilt usaldusmärgise “Turvaline ostukoht” 19. jaanuaril 2015. aastal ehk 2 aastat enne e-poe musta nimekirja kandmist (vaata: https://e-kaubanduseliit.ee/turva…/usaldusmargis-eemaldatud/), millest teavitasime ka Tarbijakaitseametit. Crazydeal OÜ astus usaldusmärgise eemaldamise tõttu liidust välja 20. jaanuaril 2015.
26. septembril 2016. aastal pöördusime Tarbijakaitseameti, Maksu- ja Tolliameti ning Politsei- ja Piirivalveameti poole ning palusime sekkumist, kuna Crazydeal OÜ omanduses olnud Crazydeal.ee vahetas omanikku, jättes maha arvestatavad võlad tarnijatele ja riigile ning tarbijatele tarnimata kauba ja tagastamata raha. Hoiatasime, et sekkumata jätmisel on kannatajate hulk suur. Oleme korduvalt tarbijaid probleemsest e-kauplejast teavitanud ja soovitanud kaaluda alternatiivseid ostukohti.
Probleem on väga tõsine mitmel põhjusel:
- ebausaldusväärse e-poe tegevusele on liidu poolt korduvalt tähelepanu juhitud, kuid seaduslikku jõudu omavate riigiametite veskid jahvatavad aeglaselt;
- e-poe musta nimekirja lisamine ei takista mingil moel ettevõtte äritegevust ja vastav info ei jõua õigeaegselt tarbijani;
- veebilehe tõkestamine peab toimuma kiiremini ning olema seaduslikult paremini reguleeritud, olles kuvatud koos vastava hoiatusega ettevõtte kodulehel;
- 17. märtsi seisuga on üle 700 tarbija Crazydealiga seoses pöördunud Tarbijakaitseametisse, kuid ei saa ametilt abi ja peavad oma õiguste kaitseks esitama tasulise maksekäsu kiirmenetluse avalduse või pöörduma hagiavaldusega kohtusse. Samas oli amet juba 2014. aastal saanud kokku 80 pöördumist Crazydeal OÜ tegevusega seoses.
Crazydeali juhtum ei ole ainulaadne ja nende probleemid ei tekkinud üleöö. Sama algus ja lõpp on kõigil likviidsuskriisis e-poodidel, kel karistamatult tegutseda lastakse – kannatajaks jäävad sajad, halvemal juhul tuhanded tarbijad. On väär nõuda tarbijalt, et ta igasse e-kauplejasse umbusuga suhtuks ja enne ostu sooritamist terve Google läbi loeks. Seaduserikkujate tegevus tuleb lõpetada, nii lihtne see ongi. Paragrahve, mida rikutud, on rohkem kui üks ja rohkem kui ühe ameti vastutusalas.
Lõpetuseks, hea ajakirjandustava näeb ette seotud osapooltelt kommentaari küsimist, mida Eesti Päevaleht oma juhtkirja koostades teinud ei ole. Liidu kohta on juhtkirjas esitatud valeinfo ja alusetu süüdistus. Loodame siiralt, et tegemist ei ole pahatahtliku eksimusega, sest usaldusväärsus pole eluliselt oluliseks komponendiks vaid e-kaubanduses – ajakirjanduses loeb see vaat et enamgi veel.
Signe Kõiv
Juhatuse esimees
Eesti E-kaubanduse Liit