Quantcast
Channel: Signe – E-kaubanduse Liit
Viewing all 238 articles
Browse latest View live

Jaemüük posti või interneti teel püsib stabiilses kasvus

$
0
0

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta oktoobris eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 2%, teatab Statistikaamet. Müügitulu kasvu aeglustumist mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted.

2016. aasta oktoobris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 537,4 miljonit eurot. Müügitulu kasvu aeglustumist mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügi ettevõtted, kus müügitulu vähenes 2015. aasta oktoobriga võrreldes 12%. Nende ettevõtete müügitulu langusele avaldasid osaliselt mõju eelmise aasta oktoobri kõrge võrdlusbaas ning mootorikütuse hinnatõusu kiirenemine.

Müügitulu posti või interneti teel kaupasid müüvates kauplustes oli oktoobris jooksevhindades 14,6 miljonit eurot, mis septembrikuuga võrreldes püsis samal tasemel, kuid mullusega võrreldes kasvas 9%. 

screen-shot-2016-12-06-at-13-06-26
Tabel 1. Tegevusalade jaekaubandus ja jaemüük posti või interneti teel müügitulu jooksevhindades, mõõtühik miljonit eurot.

Toidukaupade kaupluste müügitulu on viimastel kuudel olnud küllaltki stabiilne. Oktoobris jäi nende kaupluste müügitulu eelmise aasta oktoobriga võrreldes samale tasemele.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta oktoobriga võrreldes 10%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes, kus müük kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 15%. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 14%). Oktoobris pöördus taas tõusule ka septembris väikest langust näidanud muude spetsialiseerimata kaupluste (nn kaubamajade) müügitulu, mis kasvas võrreldes varasema aasta sama kuuga 3%. Müügitulu suurenes ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 6%), kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 7%), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 9%) ning posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes (kasv 10%).

Võrreldes eelmise kuuga suurenes oktoobris jaekaubandusettevõtete müügitulu 3%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel oli kasv 1%. 2016. aasta kümne kuuga (jaanuar–oktoober) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 4%.

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii vähenes ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suurenes administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Allikas: Statistikaamet


Eesti juhtiv kosmeetika e-pood Loverte.com ostis Iludus.ee

$
0
0

Eesti juhtiv parfümeeria ja kosmeetika e-pood Loverte.com ostis Eesti e-poe Iludus.ee. Iluduse kliendid saavad edaspidi infot ja uusi pakkumisi läbi Loverte.com kanalite.
Novembrikuus oma uuendatud e-poe avanud Loverte pakub üle 225 brändi ning jätkab ostukeskkonna arendamist ja kaubavaliku suurendamist.

Loverte.com e-poodi omava ja arendava Joost Level OÜ tegevjuhi Ivo Joosti sõnul on Iludus.ee ostmine osa ettevõtte laiemast strateegiast eesmärgiga veelgi tugevdada oma turupositsiooni. „Oleme esimene e-pood Eestis, kes alustas toodete müüki jaekaubandusest oluliselt madalamate hindadega. Tänu heale koostööle kohalike maaletoojate ja Euroopa turustajatega, oleme tõusnud turuliidriks, kel on üle 160 000 rahuloleva kliendi.“ ütles Ivo Joost.

„Oleme tänavu palju panustanud oma e-poe keskkonna kasutusmugavusse ning tooteportfelli täiendamisse, et pakkuda klientidele veelgi paremat teenust. Avasime oma kiirema, mugavama ning veelgi turvalisema uue e-poe novembrikuus,“ lisas Ivo Joost. „Lisaks eelnevale oleme panustanud pakkide veelgi kiiremale tarnele pakiautomaatidesse ning 2017. aastal kolime Rakveres asuva lao vastvalminud lattu Viimsis. Garanteerime jätkuvalt klientidele kauba kättesaamise järgmisel tööpäeval.“

Loverte.com e-poes on müügil kokku üle 225 brändi enam kui 10 000 toodet, sealhulgas laias valikus parfümeeriat, kosmeetikat, jumestustooteid, juuksehooldus- ja ilutooteid. Päevas saadetakse välja keskmiselt 230 ja aastas 85 000 pakki.

Alates novembrist on tootevalikus ka Minigold kaubamärgi kuld- ja hõbeehted. Ettevõtte on kaubamärkide Sleek Makeup, Everyday Minerals, Institut Karite, Lily LoLo, Men-Ü, Idun Minerals ja MiniGold ametlik maaletooja.

2009. aastal loodud kosmeetika ja tualetitarvete jaemüügile spetsialiseerunud e-pood Iludus.ee tegutses nii Eesti, Lätis, Leedus kui ka Soomes. Kõikidel senistel Iludus.ee klientidel palutakse ühineda Loverte Facebooki ja Instagrami lehega, et olla kursis uudiste ja eripakkumistega. Loverte.com saadab Iludus.ee püsiklientidele antud info ka meili teel, kus sisaldub ka mugav võimalus liituda Loverte e-maili uudiskirjaga.

Loverte.com e-pood (www.loverte.com) tegutseb aastast 2009 ning tootevalikust võib leida nii parfümeeriat, kosmeetika-, juuksehooldus-, nahahooldustooteid ning ehteid ja aksessuaare. Loverte keskendub klientidele suurima ja kvaliteetseima tootevaliku pakkumisele. Igal aastal lisatakse tootevalikusse üha uusi üle maailma tuntud brände ning samuti leiab valikust ka kõik Eesti tuntumad kosmeetikabrändid.

Lisainfo:

Kadi Mägi
Joost-Level OÜ
Turundusjuht

Tule E-kaubanduse Liitu projektijuhiks!

$
0
0

liidu-logo-suur

Eesti E-kaubanduse Liit koondab üle 180 ettevõtte, kes igapäevaselt e-kaubanduse arengusse ja sektori kasvu panustavad. Liit väljastab e-poodidele usaldusmärgist “Turvaline ostukoht”, viib läbi e-poodide kampaaniapäeva “E-smaspäev”, korraldab e-kaubanduse aastakonverentse ja -seminare ning on nõu ja jõuga e-kauplejatele abiks.

Koos sektori hoogsa kasvuga, on liidu meeskonda väga oodatud

E-KAUBANDUSE PROJEKTIJUHT

Kui märksõna “e-kaubandus” lööb Su silmad särama, Sa päriselt hoolid valdkonna arendamisest ja tunned sisimas tungi olla oma kogemuste, teadmiste ja visioonidega abiks, heida pilk peamistele tööülesannetele:

  • usaldusmärgised – menetled märgise taotluseid, oled juriidiliselt kompetentne nõustama märgise tingimuste osas, tunned e-kaubandusega seotud regulatsioone;
  • uued liikmed – oled liidu visiitkaart ja tugi uutele liikmetele, kontrollid ja menetled taotlused ning kooskõlastad juhatusega;
  • hommikuseminarid ja tervitusüritused – korraldad liikmetele 10 vinget hommikuseminari ja 2 meeldejäävat tervitusüritust aastas;
  • uudised – Sinus voolab uuriva ajakirjaniku veri! Leiad e-kaubanduse maastikku raputavad uudised, jagad neid liidu kodulehel ja Facebookis, toimetad uudiskirja ning otsid blogisse põnevad kaasautorid;
  • analüütika – soovid täpselt teada, kes, miks ja kuidas meie juurde sattus ning põled uudishimust leida uusi ja toimivaid kanaleid liidu nähtavuse suurendamiseks;
  • koduleht – haldad kodulehe sisu, koondad e-kaubandusega seotud info ja juhendid alustavale ja tegutsevale e-kauplejale ning tarbijale;
  • jooksvad ülesanded – oled abiks koolituste ja ühisürituste korraldamisel, E-smaspäeva läbiviimisel ning ei pelga kaasalöömist uutes ettevõtmistes.

Kui oled juba õhinas ja kibeled elulookirjeldust saatma, vaata hetkeks, kas leiad kattuvusi:

  • Sul on laitmatu eesti keele oskus nii kõnes kui kirjas
  • tunned ennast koduselt inglise keeles esinedes ja kirjutades
  • omad e-poes töötamise/juhtimise kogemust
  • Sul jagus distsipliini ülikooli lõpetamiseks
  • suhtlemine on Sinu jaoks puhas rõõm
  • lühikesed tähtajad ei tekita Sulle peavalu.

Meil on Sulle pakkuda väike, kuid innovaatiline meeskond, suurel hulgal väljakutseid e-kaubanduse valdkonna arendamisel ja põnev töö, mida robotid lähiajal üle ei võta.

Anna ennast ise üles ja saada palun CV koos palgasoovi ja motivatsioonikirjaga hiljemalt 27. detsembriks e-postile: signe@e-kaubanduseliit.ee.

Lisainfo:

Signe Kõiv
Juhatuse esimees
signe@e-kaubanduseliit.ee
+372 5023456

Otsime kõige kasutajasõbralikumat e-poodi!

$
0
0
ekaubanduse_kirja

Äripäeva teemaveeb Kaubandus.ee koostöös E-kaubanduse Liiduga korraldab kasutajasõbralike e-poodide konkursi, kus žürii valib kandideerinud ettevõtete seast välja 40 finalisti, kelle kasutajasõbralikkust hakatakse põhjalikult uurima.

Teist korda annavad Kaubandus.ee ja E-kaubanduse Liit välja kõige kasutajasõbralikuma e-poe tiitli. Kõik E-kaubanduse Liidu liikmed osalevad konkursil nagu eelminegi aasta ja ei pea ise hetkel midagi tegema. Kuni 12. detsembrini on võimalik ka teistel e-poodidel end konkursile kirja panna.
 
Kõigi kandideerinud e-kauplejate seast valib žürii välja 40 e-poodi, kes hakkavad võistlema kasutajasõbralikuma e-kaupluse tiitlile. Finalistid selguvad enne jõule ning nimekiri avaldatakse Kaubandus.ee veebis.

Žüriisse kuuluvad: Viljo Vabrit, Tajo Oja, Robert Kõrvits, Peeter Marvet ja Signe Kõiv. 

Žürii hindab e-kauplusi järgmiste kriteeriumite alusel:

  • E-poe  kasutajamugavus erinevatel seadmetel (mobiil, tavaarvuti, tahvelarvuti)
  • Üldine disain
  • Üldine kasutusmugavus/logic
  • Kättetoimetamise ja tagastamise info leidmise lihtsus ja selgus
  • Klienditeenindus telefoni/chati/emaili teel, vastamise kiirus
  • Toodete presenteerimise kvaliteet (fotod, eri vaated, jne)
  • Tekstide kvaliteet (copywriting)
  • Ostuprotsessi kiirus/mugavus (kui palju väljasid on vaja täita, jne)
  • Turvalisus

31. jaanuaril toimuval konverentsil keskendume sellele, kuidas panna klient e-poest rohkem ostma? Kuidas parandada kliendikogemust ja ostumugavust? 

 
Osale konverentsil ja saad teada:
– Kuidas parandada oma e-poe kasutajakogemust – näiteid nii maailmast kui Eestist
– Kui turvaliselt saab Eesti e-poodidest osta ja kuidas oma e-poe turvalisust parandada
– Kuidas luua oma e-poe jaoks tekste, mis müüvad
– Millised on Eesti parima disainiga e-poed ja mida on neilt õppida
– Millised on Eesti parimad e-poed ja mida on neilt õppida 
– Kõik finalistid, kes osalevad ka konverentsil saavad kirjalikult žürii kommentaarid enda veebipoe kohta. 
  
E-kaubanduse Liidu liikmetele kehtib konverentsil osalemiseks erihind 159 eurot (km-ga 190,80) kuni 3. jaanuarini. Täishind 229 eurot (km-ga 274,80 eurot).
Registreerimisel märgi ostukorvi sooduskood: esõber16

Registreeru SIIN

PROGRAMM
  • 09.30 – 09.50 Registreerumine ja hommikukohv
  • 09.50 – 10.00 Moderaatori sissejuhatus
  • 10.00 – 11.30 Kuidas parandada e-poe kasutajakogemust? Näiteid ja õppetunnid maailmast. Paul Blunden CEO ja asutaja, Usability24/7 (UK)
  • 11.30 – 12.00 Eesti e-poodide vestlusring. 
    Selveri e-kaubanduse juht Gunnar Obolenski, On24.ee kaasomanik ja nõukogu liige Peep Kuld, Baltika e-kaubanduse juht Külli Koort, Tradehouse arendusjuht Kristjan Lorentson
  • 12.00 – 13.00 LÕUNA
  • 13.00 – 13.30 Eesti e-kaubanduse analüüs ja kriitika: KASUTAJAMUGAVUS. ConversionXL Agency tegevjuht Viljo Vabrit
  • 13.30 – 14.00 Eesti e-kaubanduse analüüs ja kriitika: DISAIN. Disainiagentuur Fraktal juht ja disainer Tajo Oja
  • 14.00 – 14.30 Eesti e-kaubanduse analüüs ja kriitika: TEKSTILOOME. PingPong marketingi juht, Radari saatejuht Robert Kõrvits
  • 14.30 – 15.00 Kohvipaus
  • 15.00 – 15.30 Eesti e-kaubanduse analüüs ja kriitika: KÄTTETOIMETAMINE / TESTOST (esineja kinnitamisel)
  • 15.30 – 16.15 Eesti e-kaubanduse analüüs ja kriitika: TURVALISUS/KASUTAJATINGIMUSED. Küberturvalisuse spetsialist Peeter Marvet, Eesti E-kaubanduse Liidu juht Signe Kõiv
  • 16.15 – 16.30 Eesti e-kaubanduse auhinnad – AUHINNATSEREMOONIA
Vaata täispikka konverentsikava SIIT ja liitu üritusega Facebookis.

Lisainfo: 
Maarit Eerme
maarit@kaubandus.ee 
+372 514 4884

Pakimahud kasvavad ka pärast jõulupühi

$
0
0

itella-smartpost
2016. aastal kasvasid Itella SmartPOSTi pakimahud aasta varasemaga võrreldes 29 protsenti. Jõulukuu rekordkõrge pakimahu ära teenindamiseks palkas ettevõte hooajatöölised, kes pakiautomaatidesse mitte mahtuvaid pakke inimestele kätte jagada aitasid.

“Võrreldes aasta lõpuga on jaanuar logistikasektoris alati rahulik olnud. Pakid mahuvad jälle automaatidesse ja tavapärane töörütm on taastunud. Prognoosid räägivad sel aastal aga seda keelt, et jaanuaris kasvab pakimaht eelmise aastaga võrreldes veelgi enam,” ütles Itella SmartPOSTi müügi- ja turundusjuht Alice Vergi.

Kui pakimahud kasvavad, siis saadetavate üksikpakkide suurused pigem kahanevad. “Järjest suurem osa kõikidest saadetistest on pisipakid. Inimesed teevad järjest enam impulssoste ning reeglina on need väikesed tarbeesemed. E-kaubanduse kasvu ja aasta alguse üllatavat pakimahtu aitab põhjendada elanike kasvanud majanduslik kindlustunne,” lisas Vergi.

Itella Estonia OÜ on Soome Posti Gruppi kuuluv rahvusvaheline logistikaettevõte, mis on Eestis esindatud alates aastast 2006. Itella Estonia OÜ pakub äriklientidele maantee-, mere- ja lennutransporti ning laologistika täisteenust, alates detsembrist 2016 ka pakiautomaadi teenust, kullerveoteenust ning ekspressveoteenust. Ettevõttel on Eestis 92 pakiautomaati. Itella Estonia OÜ annab Balti riikides tööd 178 inimesele.

Posti Grupp tegutseb 9 riigis, 2015. aasta käive oli 1,65 miljardit eurot. Ettevõte annab tööd ligi 22 000 inimesele. Soomes töötatakse nime Posti all ja teistes riikides nime Itella all.

Lisainfo:
Alice Vergi
Itella SmartPOSTi müügi- ja turundusjuht
E-mail: alice.vergi@itella.com
Telefon: +372 5330 9204

Küberturvalisuse hommikuseminar ►17.01.2017

$
0
0

900x330_hommikuseminar2
E-kaubanduse Liit  kutsub küberturvalisuse seminarile, mis toimub 17. jaanuaril kell 10:00-12:30 Tallink Spa & Conference Hotel’is.

Küberrünnakuid toimub maailmas pidevalt ja ka Eesti on aeg-ajalt sihtmärk olnud. E-kaubanduse hoogsa kasvu taustal on tark valitsevate ohtudega kursis olla ja neid ennetada. Hommikuseminarile kutsusime rääkima Riigi Infosüsteemide Ameti intsidentide käsitlemise osakonna CERT-EE juhi Klaid Mägi ja küberturvalisuse spetsialisti Peeter Marveti Zone Mediast, kes annavad e-kauplejatele ülevaate, mis kübermaailmas toimub ja kuidas oma e-poodi ohtude eest kaitsta.

Aeg: 17. jaanuaril kell 10:00–12:30
Koht: Tallink Spa & Conference Hotel, II korrus, ruum Romantika

RIA intsidentide käsitlemise osakond CERT-EE täidab Eesti riigi tasemel CERT ülesandeid. Osakond käsitleb Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente, korraldab ennetavaid tegevusi turvaintsidentide ärahoidmiseks ja kasutajate turvateadlikkuse tõstmiseks ning koostab raporteid Eesti arvutivõrkudes toimunud intsidentide ja pahavara leviku kohta.

Hommikuseminari ajakava: 
  • 09:30-10:00 Registreerimine ja hommikukohv
  • 10:00-11:00  “CERT-EE kui küberrünnakute EMO – mis on peamised vaevused ja kuidas neist hoiduda?”
    Klaid Mägi, CERT-EE juht 

  • 11:00-11:30  Kohvi- ja jutupaus

  • 11:30-12:30  “Checklist e-poe turvalise arenduse ja halduse kontrolliks – ja ründejärgseks tegevuseks”
    Peeter Marvet, Zone.ee küberturvalisuse spetsialist

Hommikuseminar on E-kaubanduse Liidu liikmetele tasuta, tavakülastaja osalustasu on 29 €, mis sisaldab seminari ja kohvipause. 
Registreeri osavõtt hiljemalt 15. jaanuariks, seminariruum mahutab 54 kiiremat osalejat!

REGISTREERI SIIN

Osalejad

1 Klaid Mägi CERT-EE
2 Peeter Marvet  Zone Media
3 Signe Kõiv E-kaubanduse Liit
Kaidi Paas  Tellimiskeskus OÜ 
5 Kirill Bannov Hansabay Eesti OÜ 
Sergei Fedulov  Hansabay Eesti OÜ
Oleg Ismikejev  Hansabay Eesti OÜ 
8 Silver Hage Siison Group OÜ 
Kristi Ojala Timesmith OÜ 
10  Andreas Kirss Tallinna Kaubamaja Grupp AS 
11  Ants Luhala Interbauen 
12  Jevgeni Kuznetsov  Roller Äritarkvara OÜ 
13  Andre Kaibald Apollo Holding OÜ 
14 Markus Robin Kütt  Aedes Web Solutions 
15 Juhan Toodo Elektrowerk OÜ
16  Teele Puusepp Evelekt Hulgi OÜ 
17  Tanel Raud Hinnavaatlus OÜ 
18 Ain Havik AS Keilar 
19 Margus Havik  AS Keilar 

November tõi e-kauplejatele rekordkäibe

$
0
0

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta novembris 2015. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet. Kui oktoobris kasvas müügitulu varasema aasta sama kuuga võrreldes 2%, siis novembris kasv kiirenes.

Müügitulu posti või interneti teel kaupasid müüvates kauplustes oli novembris jooksevhindades rekordilised 17,1 miljonit eurot, mis oktoobrikuuga võrreldes kasvas 17% ning mullusega võrreldes suurenes 24%. 

Screen Shot 2017-01-12 at 12.31.57Tabel 1. Tegevusalade jaekaubandus ja jaemüük posti või interneti teel müügitulu jooksevhindades, mõõtühik miljonit eurot.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 2016. aasta novembris 533,6 miljonit eurot. Müügitulu kasvu kiirenemist mõjutasid enim tööstuskaupade kauplused, kus müük suurenes 2015. aasta novembriga võrreldes 15%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm. Müügitulu kasvas muudes spetsialiseeritud kauplustes aastaga 26%. Keskmisest enam suurenes müügitulu ka posti ja interneti teel kaupu müüvates kauplustes (24%), samuti apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (19%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu jäi 2015. aasta novembriga võrreldes samale tasemele.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis oktoobris langes, pöördus novembris taas tõusule ning kasvas 2015. aasta sama kuuga võrreldes 6%. Nende ettevõtete müügitulu kasvule avaldasid osaliselt mõju 2015. aasta novembri madal võrdlusbaas ning mootorikütuse hinnatõusu aeglustumine.

Võrreldes 2016. aasta oktoobriga vähenes novembris jaekaubandusettevõtete müügitulu 1%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 2%. 2016. aasta üheteist kuuga (jaanuar–november) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 4%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu ja selle trend

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii vähenes ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suurenes administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb

Allikas: Statistikaamet

Piiriülese e-kaubanduse käibemaksu ajakohastamise pakett

$
0
0

Alates 1. jaanuarist 2015 rakendatakse Euroopa Liidu käibemaksusüsteemis põhimõtet, mille kohaselt on telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatavate teenuste (ühiselt nimetatakse ka üksnes elektroonilisteks teenusteks) käibe toimumise koht ettevõttelt kliendile (B2C) müügi korral kliendi asukohariik. Sellised ettevõtted peavad ennast registreerima käibemaksukohustuslaseks igas riigis, kus nad on osutanud elektroonilisi teenuseid lõpptarbijale ning arvestama ja tasuma käibemaksu kliendi asukoha riigis kehtiva käibemaksumäära järgi sellele riigile.

Tarbimisriigis maksukohustuse täitmiseks saavad piiriülesed kauplejad kasutada lihtsustusmeetmena elektroonilist ühe akna süsteemi (mini[1] one stop shop ehk MOSS), mis lubab neil käibemaksukohustuslaseks registreeruda ainult oma asukohariigis, kuid esitada MOSS-i elektroonilises süsteemis käibedeklaratsioonteistes liikmesriikides toimunud käibe ja tasumisele kuuluva käibemaksu kohta. Tänu sellisele lihtsustusmeetmele ei suurene piiriüleste kauplejate maksukohustuse täitmise koormus märkimisväärselt. Maksukohustuslase asukohariigi maksuhaldur kannab teistes riikides tasumisele kuuluva käibemaksu vastavale riigile üle.

Euroopa Komisjon on pühendunud kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamisele ja selle kindlustamisele, et üksikisikud ja ettevõtted saaksid ausa konkurentsi tingimustes sujuvalt tegutseda elektroonilises kaubanduses. Kehtivate käibemaksureeglite tingimustes on 2015. a. mai ühtse digituru strateegia ja 2016. a. aprilli käibemaksu tegevuskava tõstnud prioriteetseks kõrvaldada piiriülese e-kaubanduse tõkked, mis tulenevad koormavatest käibemaksu haldamisega seotud kohustustest ja loomuomasest neutraalsuse puudumisest.

Muutmisettepaneku sisu

Eelnõu põhilised ettepanekud on:

  • kehtiva MOSS-i laiendamine ühendusesisesele kaupade kaugmüügile ja teenustele, mis ei ole elektroonilised teenused, samuti hõlmatakse süsteemi kaupade kaugmüük kolmandatest riikidest;
  • lihtsustatud eriregulatsiooni loomine impordi käibemaksu deklareerimiseks ja maksmiseks lõpptarbijale suunatud kaupade importijatele, kui käibemaksu ei ole MOSS süsteemi kaudu makstud;
  • kehtivate ühendusesiseste kaugmüügi piirmäärade kaotamine, mis on olnud mõningate ühisturu toimimise moonutuste põhjuseks;
  • väikesaadetiste kolmandatest riikidest importimisel kehtiva käibemaksuvabastuse kaotamine, mis on seadnud EL müüjad ebasoodsamasse olukorda;
  • ühenduseülese ühise lihtsustamismeetme sisseviimine, mille hulka kuulub käibemaksu lävendi kehtestamine ühendusesisesele kaupade kaugmüügile ja elektrooniliste teenuste osutamisele, et aidata väikeseid alustavaid e-kaubanduse ettevõtteid, ning tarbija asukoha tuvastamise lihtsustatud reegli kehtestamine;
  • asukohariigi reeglite järgimise võimaldamine EL müüjatele arvete esitamise ja algdokumentide säilitamise puhul;
  • suurem koordinatsioon liikmesriikide vahel piiriüleste ettevõtete käibemaksu puudutava maksukontrolli puhul, et kindlustada suurem reeglite järgimine ettevõtete poolt;
  • võimalus kohaldada vähendatud käibemaksumäära elektroonilistele raamatutele, ajalehtedele ja perioodilistele väljaannetele.

Alates 1.01.2018 rakendatavad sätted

1. Käibemaksudirektiivi muutmine

Lisatakse 10 000 € suurune lävend teenustele, mis on praegu kaetud ühendusesisese elektrooniliste teenuste erikorraga. Kui ettevõtte piiriüleselt osutatavate elektrooniliste teenuste kogukäive jääb aasta jooksul alla selle lävendi, siis loetakse käibe toimumiskohaks ettevõtte registreerimisriik. Samas on see ettevõttele valikuline, ning MOSS süsteemis võib end käibemaksukohustuslaseks registreerida ka sellest lävendist madalama käibe korral.

Lisaks tehakse muudatus, mille kohaselt selle erikorra raames kohaldub alusdokumentide säilitamisele registreerimisriigis kehtestatud tähtaeg, mitte 10 aastat, nagu kehtiva õiguse puhul.

Kommentaar:
kehtiva õiguse puhul tuleb käibemaks vastavalt tarbija asukohariigile arvestada alates esimesest euro sendist. Muudatuse korral loetakse käibe toimumise kohaks Eesti, kui Eesti ettevõte poolt piiriüleselt osutatud elektrooniliste teenuste käive jääb alla 10 000 euro aastas.

2. Käibemaksudirektiivi rakendusmääruse muutmine

Rakendusmääruse muudatuse ainus sisu seisneb selles, et alla 100 000 € käibega ettevõtted võivad kliendi asukoha tuvastada ühe tõendi alusel tõendite loetelust, mis on kehtiva määruse artiklis 24f (kliendi arveaadress, IP-aadress, pangaandmed, riigi mobiiltelefoni suunakood, kliendi lauatelefoniühenduse asukoht, muu ärilisest seisukohast oluline teave). 
Kommentaar: Kehtivas määruses on lõpptarbija asukoha tuvastamiseks kahe tõendi kogumise nõue, ning muudatuse järel jääb see kohustus üle 100 000 € käibega maksukohustuslastele alles.

Alates 1.01.2021 rakendatavad sätted

1. Ettevõttelt tarbijale (B2C) osutatavate teenuste erikord, kui teenuse osutaja asub väljaspool ühendust (ühenduseväline erikord)

Muudatuse põhielement seisneb MOSS süsteemi laiendamises muudele teenustele, mille osutamise koht on EL-s ka ühenduseväliste maksukohustuslaste puhul.

Ühtlasi on MOSS-i järelanalüüsi alusel peetud vajalikuks deklaratsiooni esitamise perioodi pikendada (20 päevalt 30 päevale pärast maksustamisperioodi lõppu) ning paranduste tegemise võimalust jooksvas deklaratsioonis, mitte nende perioodide deklaratsioonides, mida parandus puudutab.

2. Ühendusesisest kaupade kaugmüüki ja teenuste osutamist puudutav erikord, kus tarnijaks on ühenduses asuv maksukohustuslane, kes ei asu tarbimisriigis (ühenduse erikord)

Sarnaselt eelmises alajaotises ühendusevälise tarne kohta kirjeldatule, laiendatakse MOSS süsteemi ühendusesiseselt elektroonilistelt teenustelt ka piiriüleselt tarbijatele osutatavatele teenustele, mille osutamise koht on tarbija asukoht. Ühtlasi laiendatakse senist elektrooniliste teenuse erikorda ja MOSS süsteemi kasutamist ühendusesisesele kaupade kaugmüügile.

Nimetatud muudatuste tarvis täiendatakse käibemaksudirektiivi „ühendusesisese kaupade kaugmüügi“ definitsiooniga, ning kustutatakse direktiivi artikkel 34, mis praegu seab kaugmüügi puhul sihtliikmesriigis registreerimise kohustusele künnise. Seega jääb kaupade kaugmüügi puhul samuti kehtima alates 2018 kehtestatav 10 000 € suurune käibe lävend, millest allapoole jääva kaugmüügi käibemahu korral loetakse B2C käibe toimumiskohaks maksukohustuslase registreerimisriik. Kuivõrd enam ei pea jälgima erinevate riikide käibemahu täitumist, ei peeta enam vajalikuks tarbijale müügiarve esitamist.

Samuti sätestatakse, et kaugmüügi puhul, mis toimub näiteks veebiportaali vahendusel (kus veebiportaal tegutseb enda nimel, kuid teise isiku eest), loetakse kaupade tarnijaks see portaal.

3. Kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüüki puudutav erikord, kus kauba väärtus on kuni 150 € (impordi erikord)

MOSS-i erikorda laiendatakse kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügile. See kohaldub kaupadele, mille väärtus on kuni 150 €. See piir tuleneb impordi tollimaksu vabastuse summast. Sellistele kaupadele avatakse MOSS-il põhinev lihtsustus, mille kohaselt saab maksukohustuslasest importija (kauba saatja või vahendaja) esitada MOSS deklaratsioone ühes liikmesriigis, kuid erinevatesse liikmesriikidesse müüdud kaupade kohta. Süsteemi osaks on kvartalipõhine deklaratsioon kogu maksustamisperioodi käibe kohta, ning iga üksikut postipakki ei pea eraldi deklareerima.

4. Kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüüki puudutav impordi käibemaksu deklareerimist ja tasumist puudutav eriregulatsioon, kui impordi erikorda ei kasutata

Kui postipaki saatja on isik, kes ei kasuta alajaotises 2.3.3. kirjeldatud impordi erikorda (MOSS süsteemi), siis postiasutused, kullerfirmad või tolliagendid saavad kasutada selleks puhuks loodavat lihtsustusmeedet. Sellistele ettevõtetele antakse võimalus kuupõhistes elektroonilistes deklaratsioonides deklareerida saabunud postipakkide käive ja selle alusel maksta riigile postipaki saajatelt kogutud käibemaks. Täiendava lihtsustusena nähakse ette käibemaksu standardmäära kohaldamine. Kui kaubasaaja soovib siiski sellise õiguse olemasolul vähendatud määra kohaldada, tuleb esitada tavaline tollideklaratsioon.

Selle eriregulatsiooni puhul tuleb samuti silmas pidada, et väikesaadetiste impordi käibemaksuvabastus tühistatakse.
Kommentaar: tulevikus on kõik Euroopa Liitu imporditavad kaubad maksustatud käibemaksuga alates esimesest euro sendist ja kustutatakse liikmesriigi võimalus vabastada alla 10 € või alla 22 € väärtusega imporditav kaup (väikesaadetis) käibemaksust.

Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsi kokkuvõte

Komisjoni mõjuanalüüsis keskenduti ettepaneku mõjule VKE-dele. Kaalumisel olnud alternatiividest valiti välja see, mis analüüsi kohaselt on positiivse mõjuga nii VKE-dele kui liikmesriikidele. Valikute tegemiseks korraldati avalik konsultatsioon, mille põhjal esitas Komisjon ettepanekud elektrooniliste teenuste maksustamiskoha ja MOSS-i kohaldamise kohta – nimelt künnise vajadus, koduriigi reeglite kohaldamine arvete väljastamisel ja alusdokumentide säilitamisel, maksukontrolli koordinatsioon jne.

Mõjuhinnang näitab, et senine MOSS on säästnud ettevõtetele 500 miljonit eurot võrreldes sellega, kui oleks pidanud jätkuma tarbimisriigis maksukohustuslaseks registreerimine ja käibemaksu maksmine. See on keskmiselt 41 000 € iga ettevõtte kohta. Võrreldes alternatiiviga on kokku hoitud 95% kulusid.

MOSS-i hinnang aitab tagada, et uus algatus rõhutab 2015. a. rakendunud reeglite positiivseid külgi ja tegeleb puudujääkidega. Sellest lähtudes on näiteks tehtud ettepanek alates 2018.a rakendada piiriülest künnist 10 000 € ja alla 100 000 € käibega ettevõtetel võimaldada koguda tarbija asukoha tuvastamiseks vaid ühte liiki tõendit.

Komisjon on ettepanekute tulemusel hinnanud liikmesriikide iga-aastaseks käibemaksutulu kasvuks 7 miljardit eurot. Ettevõtete halduskulu peaks vähenema 2,3 miljardit eurot aastas.

Ootame ettevõtjate tagasisidet

Muudatuste puhul on tegemist Euroopa Komisjoni ettepanekutega, mille osas kujundavad liikmesriigid alles oma seisukohti. Ootame ettevõtjate tagasisidet ja arvamusi kirjeldatud muudatuste osas hiljemalt 20. jaanuariks e-posti aadressile: signe@e-kaubanduseliit.ee

Täiendav lugemine:
Paketi avaldamise pressiteade
Lõpptarbijale suunatud piiriülese e-kaubanduse käibemaksu ajakohastamise pakett
Käibemaksudirektiivi (2006/112/EÜ) ja direktiivi (2009/132/EÜ) muudatused
Käibemaksudirektiivi rakendusmääruse (282/2011/EL) muudatused
Käibemaksudirektiivi (2006/112/EÜ) muudatused, mis on seotud e-raamatutega

Lisainfo:
Signe Kõiv
Eesti E-kaubanduse Liit
signe@e-kaubanduseliit.ee

[1] Kuna hetkel kohaldatakse süsteemi ainult elektroonilistele teenustele, siis nimetatakse seda väikeseks ühe akna süsteemiks.


E-Maxima: kliendid eelistavad üha enam tellitud kaubale ise järele minna

$
0
0

E-Maxima

Toidukaupade internetipoe e-Maxima regulaarsete kasutajate arv kasvas mullu 1,5 korda ja ulatus kokku enam kui 24 000 perekonnani. Möödunud aasta üheks peamiseks trendiks oli klientide soov komplekteeritud tellimusele kauplusesse ise järele minna ning selliste tellimuste arv kasvas kaks korda.

E-Maxima teine tegutsemisaasta kinnitas, et Eesti elanikud on igapäevaste toidu- ja esmatarbekaupade internetist tellimise igati omaks võtnud. “Kui enamus kliente tellib e-Maximast kaupa reeglina korra nädalas, siis kõige aktiivsem klient esitas 150 tellimust ehk ühe tellimuse keskmiselt iga 2 päeva tagant. Kõige suurema tellimusega tarnisime kliendile kaupu kogusummas ligi 3000 eurot,” kirjeldas e-Maxima juht Mihhail Solovjov.

Kahe aasta eest Eesti esimese toidukaupade internetipoena avatud e-Maxima pööras 2016. aastal eritähelepanu sellele, et tagada kõikidele enne lõunat tellimuse vormistanud klientidele kauba tarne samal päeval. “Lisaks ilmestas eelmist aastat klientide huvi kullerteenuse asemel ise komplekteeritud tellimusele kauplusesse järele minna,” lausus Mihhail Solovjov. “Klientide tagasisidest nähtub, et üha enam hinnatakse võimalust mugavalt tellimus vormistada ja siis endale sobival ajal sellele järele minna.”

Ka alanud aastal keskendub e-Maxima arendustöödes klientide kasutusmugavuse kasvatamisele. “Näiteks saab meie internetipoes tasuda mugavalt Pocopay rakendusega. Lähiajal pakume klientidele ka võimalust maksta tellitud kaupade eest kullerile pangakaardiga,” lausus e-Maxima juht. “Samavõrra oluliseks jääb kvaliteedi tagamine nii kaubavaliku ja sortimendi osas kui ka nende kohaletoimetamisel.” 

Maxima jaekett käivitas e-Maxima 2015. aasta veebruaris. Täna on kodulehe www.e-maxima.ee vahendusel võimalik soetada üle 16 000 erinevat toidu- ja esmatarbekaupa, mille kojuvedu teostatakse Harjumaal igapäevaselt kella 8.00 kuni 22.00. E-Maxima on esimene jaeketi internetipood, millele E-kaubanduse Liit omistas kvaliteedimärgi “Turvaline ostukoht”.

E-Maxima 2016 tellimuse komplekteerimine

Fotod: E-Maxima koduleht ja komplekteeritud tellimus (allikas – Maxima Eesti)

 

Lisainfo: Maxima Eesti avalike suhete juht: Katja Ljubobratets – tel. 555 66 740, e-postkatja.ljubobratets@maxima.ee

Jaemüük posti või interneti teel püsib stabiilses kasvus

$
0
0

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta oktoobris eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 2%, teatab Statistikaamet. Müügitulu kasvu aeglustumist mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted.

2016. aasta oktoobris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 537,4 miljonit eurot. Müügitulu kasvu aeglustumist mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügi ettevõtted, kus müügitulu vähenes 2015. aasta oktoobriga võrreldes 12%. Nende ettevõtete müügitulu langusele avaldasid osaliselt mõju eelmise aasta oktoobri kõrge võrdlusbaas ning mootorikütuse hinnatõusu kiirenemine.

Müügitulu posti või interneti teel kaupasid müüvates kauplustes oli oktoobris jooksevhindades 14,6 miljonit eurot, mis septembrikuuga võrreldes püsis samal tasemel, kuid mullusega võrreldes kasvas 9%. 

screen-shot-2016-12-06-at-13-06-26
Tabel 1. Tegevusalade jaekaubandus ja jaemüük posti või interneti teel müügitulu jooksevhindades, mõõtühik miljonit eurot.

Toidukaupade kaupluste müügitulu on viimastel kuudel olnud küllaltki stabiilne. Oktoobris jäi nende kaupluste müügitulu eelmise aasta oktoobriga võrreldes samale tasemele.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta oktoobriga võrreldes 10%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes, kus müük kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 15%. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 14%). Oktoobris pöördus taas tõusule ka septembris väikest langust näidanud muude spetsialiseerimata kaupluste (nn kaubamajade) müügitulu, mis kasvas võrreldes varasema aasta sama kuuga 3%. Müügitulu suurenes ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 6%), kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 7%), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 9%) ning posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes (kasv 10%).

Võrreldes eelmise kuuga suurenes oktoobris jaekaubandusettevõtete müügitulu 3%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel oli kasv 1%. 2016. aasta kümne kuuga (jaanuar–oktoober) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 4%.

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii vähenes ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suurenes administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Allikas: Statistikaamet

Eesti juhtiv kosmeetika e-pood Loverte.com ostis Iludus.ee

$
0
0

Eesti juhtiv parfümeeria ja kosmeetika e-pood Loverte.com ostis Eesti e-poe Iludus.ee. Iluduse kliendid saavad edaspidi infot ja uusi pakkumisi läbi Loverte.com kanalite.
Novembrikuus oma uuendatud e-poe avanud Loverte pakub üle 225 brändi ning jätkab ostukeskkonna arendamist ja kaubavaliku suurendamist.

Loverte.com e-poodi omava ja arendava Joost Level OÜ tegevjuhi Ivo Joosti sõnul on Iludus.ee ostmine osa ettevõtte laiemast strateegiast eesmärgiga veelgi tugevdada oma turupositsiooni. „Oleme esimene e-pood Eestis, kes alustas toodete müüki jaekaubandusest oluliselt madalamate hindadega. Tänu heale koostööle kohalike maaletoojate ja Euroopa turustajatega, oleme tõusnud turuliidriks, kel on üle 160 000 rahuloleva kliendi.“ ütles Ivo Joost.

„Oleme tänavu palju panustanud oma e-poe keskkonna kasutusmugavusse ning tooteportfelli täiendamisse, et pakkuda klientidele veelgi paremat teenust. Avasime oma kiirema, mugavama ning veelgi turvalisema uue e-poe novembrikuus,“ lisas Ivo Joost. „Lisaks eelnevale oleme panustanud pakkide veelgi kiiremale tarnele pakiautomaatidesse ning 2017. aastal kolime Rakveres asuva lao vastvalminud lattu Viimsis. Garanteerime jätkuvalt klientidele kauba kättesaamise järgmisel tööpäeval.“

Loverte.com e-poes on müügil kokku üle 225 brändi enam kui 10 000 toodet, sealhulgas laias valikus parfümeeriat, kosmeetikat, jumestustooteid, juuksehooldus- ja ilutooteid. Päevas saadetakse välja keskmiselt 230 ja aastas 85 000 pakki.

Alates novembrist on tootevalikus ka Minigold kaubamärgi kuld- ja hõbeehted. Ettevõtte on kaubamärkide Sleek Makeup, Everyday Minerals, Institut Karite, Lily LoLo, Men-Ü, Idun Minerals ja MiniGold ametlik maaletooja.

2009. aastal loodud kosmeetika ja tualetitarvete jaemüügile spetsialiseerunud e-pood Iludus.ee tegutses nii Eesti, Lätis, Leedus kui ka Soomes. Kõikidel senistel Iludus.ee klientidel palutakse ühineda Loverte Facebooki ja Instagrami lehega, et olla kursis uudiste ja eripakkumistega. Loverte.com saadab Iludus.ee püsiklientidele antud info ka meili teel, kus sisaldub ka mugav võimalus liituda Loverte e-maili uudiskirjaga.

Loverte.com e-pood (www.loverte.com) tegutseb aastast 2009 ning tootevalikust võib leida nii parfümeeriat, kosmeetika-, juuksehooldus-, nahahooldustooteid ning ehteid ja aksessuaare. Loverte keskendub klientidele suurima ja kvaliteetseima tootevaliku pakkumisele. Igal aastal lisatakse tootevalikusse üha uusi üle maailma tuntud brände ning samuti leiab valikust ka kõik Eesti tuntumad kosmeetikabrändid.

Lisainfo:

Kadi Mägi
Joost-Level OÜ
Turundusjuht

Tule E-kaubanduse Liitu projektijuhiks!

$
0
0

liidu-logo-suur

Eesti E-kaubanduse Liit koondab üle 180 ettevõtte, kes igapäevaselt e-kaubanduse arengusse ja sektori kasvu panustavad. Liit väljastab e-poodidele usaldusmärgist “Turvaline ostukoht”, viib läbi e-poodide kampaaniapäeva “E-smaspäev”, korraldab e-kaubanduse aastakonverentse ja -seminare ning on nõu ja jõuga e-kauplejatele abiks.

Koos sektori hoogsa kasvuga, on liidu meeskonda väga oodatud

E-KAUBANDUSE PROJEKTIJUHT

Kui märksõna “e-kaubandus” lööb Su silmad särama, Sa päriselt hoolid valdkonna arendamisest ja tunned sisimas tungi olla oma kogemuste, teadmiste ja visioonidega abiks, heida pilk peamistele tööülesannetele:

  • usaldusmärgised – menetled usaldusmärgise taotluseid, tunned e-kaubandusega seotud seadusandlust ning oled kompetentne taotlejaid nõustama e-poe tingimustega vastavusse viimisel;
  • uued liikmed – oled liidu visiitkaart ja tugi uutele liikmetele, kontrollid ja menetled taotlused ning kooskõlastad juhatusega;
  • hommikuseminarid ja tervitusüritused – korraldad liikmetele 10 vinget hommikuseminari ja 2 meeldejäävat tervitusüritust aastas;
  • uudised – Sinus voolab uuriva ajakirjaniku veri! Leiad e-kaubanduse maastikku raputavad uudised, jagad neid liidu kodulehel ja Facebookis, toimetad uudiskirja ning otsid blogisse põnevad kaasautorid;
  • analüütika – soovid täpselt teada, kes, miks ja kuidas meie juurde sattus ning põled uudishimust leida uusi ja toimivaid kanaleid liidu nähtavuse suurendamiseks;
  • koduleht – haldad kodulehe sisu, koondad e-kaubandusega seotud info ja juhendid alustavale ja tegutsevale e-kauplejale ning tarbijale;
  • jooksvad ülesanded – oled abiks koolituste ja ühisürituste korraldamisel, E-smaspäeva läbiviimisel ning ei pelga kaasalöömist uutes ettevõtmistes.

Kui oled juba õhinas ja kibeled elulookirjeldust saatma, vaata hetkeks, kas leiad kattuvusi:

  • Sul on laitmatu eesti keele oskus nii kõnes kui kirjas
  • tunned ennast koduselt inglise keeles esinedes ja kirjutades
  • omad e-poes töötamise/juhtimise kogemust
  • Sul jagus distsipliini ülikooli lõpetamiseks
  • suhtlemine on Sinu jaoks puhas rõõm
  • lühikesed tähtajad ei tekita Sulle peavalu.

Meil on Sulle pakkuda väike, kuid innovaatiline meeskond, suurel hulgal väljakutseid e-kaubanduse valdkonna arendamisel ja põnev töö, mida robotid lähiajal üle ei võta.

Anna ennast ise üles ning saada palun CV koos palgasoovi ja motivatsioonikirjaga hiljemalt 27. detsembriks e-postile: signe@e-kaubanduseliit.ee.

Lisainfo:

Signe Kõiv
Juhatuse esimees
signe@e-kaubanduseliit.ee
+372 5023456

marekmetslaid__mmp8448
E-kaubanduse Liidu väike ja rõõmus pere, pildil neljandik meie liikmetest.

Otsime kõige kasutajasõbralikumat e-poodi!

$
0
0
ekaubanduse_kirja

Äripäeva teemaveeb Kaubandus.ee koostöös E-kaubanduse Liiduga korraldab kasutajasõbralike e-poodide konkursi, kus žürii valib kandideerinud ettevõtete seast välja 40 finalisti, kelle kasutajasõbralikkust hakatakse põhjalikult uurima.

Teist korda annavad Kaubandus.ee ja E-kaubanduse Liit välja kõige kasutajasõbralikuma e-poe tiitli. Kõik E-kaubanduse Liidu liikmed osalevad konkursil nagu eelminegi aasta ja ei pea ise hetkel midagi tegema. Kuni 12. detsembrini on võimalik ka teistel e-poodidel end konkursile kirja panna.
 
Kõigi kandideerinud e-kauplejate seast valib žürii välja 40 e-poodi, kes hakkavad võistlema kasutajasõbralikuma e-kaupluse tiitlile. Finalistid selguvad enne jõule ning nimekiri avaldatakse Kaubandus.ee veebis.

Žüriisse kuuluvad: Viljo Vabrit, Tajo Oja, Robert Kõrvits, Peeter Marvet ja Signe Kõiv. 

Žürii hindab e-kauplusi järgmiste kriteeriumite alusel:

  • E-poe  kasutajamugavus erinevatel seadmetel (mobiil, tavaarvuti, tahvelarvuti)
  • Üldine disain
  • Üldine kasutusmugavus/logic
  • Kättetoimetamise ja tagastamise info leidmise lihtsus ja selgus
  • Klienditeenindus telefoni/chati/emaili teel, vastamise kiirus
  • Toodete presenteerimise kvaliteet (fotod, eri vaated, jne)
  • Tekstide kvaliteet (copywriting)
  • Ostuprotsessi kiirus/mugavus (kui palju väljasid on vaja täita, jne)
  • Turvalisus

31. jaanuaril toimuval konverentsil keskendume sellele, kuidas panna klient e-poest rohkem ostma? Kuidas parandada kliendikogemust ja ostumugavust? 

 
Osale konverentsil ja saad teada:
– Kuidas parandada oma e-poe kasutajakogemust – näiteid nii maailmast kui Eestist
– Kui turvaliselt saab Eesti e-poodidest osta ja kuidas oma e-poe turvalisust parandada
– Kuidas luua oma e-poe jaoks tekste, mis müüvad
– Millised on Eesti parima disainiga e-poed ja mida on neilt õppida
– Millised on Eesti parimad e-poed ja mida on neilt õppida 
– Kõik finalistid, kes osalevad ka konverentsil saavad kirjalikult žürii kommentaarid enda veebipoe kohta. 
  
E-kaubanduse Liidu liikmetele kehtib konverentsil osalemiseks erihind 159 eurot (km-ga 190,80) kuni 3. jaanuarini. Täishind 229 eurot (km-ga 274,80 eurot).
Registreerimisel märgi ostukorvi sooduskood: esõber16

Registreeru SIIN

PROGRAMM
  • 09.30 – 09.50 Registreerumine ja hommikukohv
  • 09.50 – 10.00 Moderaatori sissejuhatus
  • 10.00 – 11.30 Kuidas parandada e-poe kasutajakogemust? Näiteid ja õppetunnid maailmast. Paul Blunden CEO ja asutaja, Usability24/7 (UK)
  • 11.30 – 12.00 Eesti e-poodide vestlusring. 
    Selveri e-kaubanduse juht Gunnar Obolenski, On24.ee kaasomanik ja nõukogu liige Peep Kuld, Baltika e-kaubanduse juht Külli Koort, Tradehouse arendusjuht Kristjan Lorentson
  • 12.00 – 13.00 LÕUNA
  • 13.00 – 13.30 Eesti e-kaubanduse analüüs ja kriitika: KASUTAJAMUGAVUS. ConversionXL Agency tegevjuht Viljo Vabrit
  • 13.30 – 14.00 Eesti e-kaubanduse analüüs ja kriitika: DISAIN. Disainiagentuur Fraktal juht ja disainer Tajo Oja
  • 14.00 – 14.30 Eesti e-kaubanduse analüüs ja kriitika: TEKSTILOOME. PingPong marketingi juht, Radari saatejuht Robert Kõrvits
  • 14.30 – 15.00 Kohvipaus
  • 15.00 – 15.30 Eesti e-kaubanduse analüüs ja kriitika: KÄTTETOIMETAMINE / TESTOST (esineja kinnitamisel)
  • 15.30 – 16.15 Eesti e-kaubanduse analüüs ja kriitika: TURVALISUS/KASUTAJATINGIMUSED. Küberturvalisuse spetsialist Peeter Marvet, Eesti E-kaubanduse Liidu juht Signe Kõiv
  • 16.15 – 16.30 Eesti e-kaubanduse auhinnad – AUHINNATSEREMOONIA
Vaata täispikka konverentsikava SIIT ja liitu üritusega Facebookis.

Lisainfo: 
Maarit Eerme
maarit@kaubandus.ee 
+372 514 4884

Pakimahud kasvavad ka pärast jõulupühi

$
0
0

itella-smartpost
2016. aastal kasvasid Itella SmartPOSTi pakimahud aasta varasemaga võrreldes 29 protsenti. Jõulukuu rekordkõrge pakimahu ära teenindamiseks palkas ettevõte hooajatöölised, kes pakiautomaatidesse mitte mahtuvaid pakke inimestele kätte jagada aitasid.

“Võrreldes aasta lõpuga on jaanuar logistikasektoris alati rahulik olnud. Pakid mahuvad jälle automaatidesse ja tavapärane töörütm on taastunud. Prognoosid räägivad sel aastal aga seda keelt, et jaanuaris kasvab pakimaht eelmise aastaga võrreldes veelgi enam,” ütles Itella SmartPOSTi müügi- ja turundusjuht Alice Vergi.

Kui pakimahud kasvavad, siis saadetavate üksikpakkide suurused pigem kahanevad. “Järjest suurem osa kõikidest saadetistest on pisipakid. Inimesed teevad järjest enam impulssoste ning reeglina on need väikesed tarbeesemed. E-kaubanduse kasvu ja aasta alguse üllatavat pakimahtu aitab põhjendada elanike kasvanud majanduslik kindlustunne,” lisas Vergi.

Itella Estonia OÜ on Soome Posti Gruppi kuuluv rahvusvaheline logistikaettevõte, mis on Eestis esindatud alates aastast 2006. Itella Estonia OÜ pakub äriklientidele maantee-, mere- ja lennutransporti ning laologistika täisteenust, alates detsembrist 2016 ka pakiautomaadi teenust, kullerveoteenust ning ekspressveoteenust. Ettevõttel on Eestis 92 pakiautomaati. Itella Estonia OÜ annab Balti riikides tööd 178 inimesele.

Posti Grupp tegutseb 9 riigis, 2015. aasta käive oli 1,65 miljardit eurot. Ettevõte annab tööd ligi 22 000 inimesele. Soomes töötatakse nime Posti all ja teistes riikides nime Itella all.

Lisainfo:
Alice Vergi
Itella SmartPOSTi müügi- ja turundusjuht
E-mail: alice.vergi@itella.com
Telefon: +372 5330 9204

Küberturvalisuse hommikuseminar ►17.01.2017

$
0
0

900x330_hommikuseminar2
E-kaubanduse Liit  kutsub küberturvalisuse seminarile, mis toimub 17. jaanuaril kell 10:00-12:30 Tallink Spa & Conference Hotel’is.

Küberrünnakuid toimub maailmas pidevalt ja ka Eesti on aeg-ajalt sihtmärk olnud. E-kaubanduse hoogsa kasvu taustal on tark valitsevate ohtudega kursis olla ja neid ennetada. Hommikuseminarile kutsusime rääkima Riigi Infosüsteemide Ameti intsidentide käsitlemise osakonna CERT-EE juhi Klaid Mägi ja küberturvalisuse spetsialisti Peeter Marveti Zone Mediast, kes annavad e-kauplejatele ülevaate, mis kübermaailmas toimub ja kuidas oma e-poodi ohtude eest kaitsta.

Seminarile on oodatud: e-poe juhid, omanikud, arendajad ja IT-otsuste eest vastutavad isikud, kes soovivad küberturvalisuse alast teadlikkust tõsta ja teha paremaid otsuseid e-poe turvalisuse tagamisel.

Aeg: 17. jaanuaril kell 10:00–12:30
Koht: Tallink Spa & Conference Hotel, II korrus, ruum Romantika

RIA intsidentide käsitlemise osakond CERT-EE täidab Eesti riigi tasemel CERT ülesandeid. Osakond käsitleb Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente, korraldab ennetavaid tegevusi turvaintsidentide ärahoidmiseks ja kasutajate turvateadlikkuse tõstmiseks ning koostab raporteid Eesti arvutivõrkudes toimunud intsidentide ja pahavara leviku kohta.

Hommikuseminari ajakava: 
  • 09:30-10:00 Registreerimine ja hommikukohv
  • 10:00-11:00  “CERT-EE kui küberrünnakute EMO – mis on peamised vaevused ja kuidas neist hoiduda?”
    Klaid Mägi, CERT-EE juht 

  • 11:00-11:30  Kohvi- ja jutupaus

  • 11:30-12:30  “Checklist e-poe turvalise arenduse ja halduse kontrolliks – ja ründejärgseks tegevuseks”
    Peeter Marvet, Zone.ee küberturvalisuse spetsialist

Hommikuseminar on E-kaubanduse Liidu liikmetele tasuta, tavakülastaja osalustasu on 29 €, mis sisaldab seminari ja kohvipause. 
Registreeri osavõtt hiljemalt 15. jaanuariks, seminariruum mahutab 54 kiiremat osalejat!

REGISTREERI SIIN

Osalejad

1 Klaid Mägi CERT-EE
2 Peeter Marvet  Zone Media
3 Signe Kõiv E-kaubanduse Liit
Kaidi Paas  Tellimiskeskus OÜ 
5 Kirill Bannov Hansabay Eesti OÜ 
Sergei Fedulov  Hansabay Eesti OÜ
Oleg Ismikejev  Hansabay Eesti OÜ 
8 Silver Hage Siison Group OÜ 
Kristi Ojala Timesmith OÜ 
10  Andreas Kirss Tallinna Kaubamaja Grupp AS 
11  Ants Luhala Interbauen 
12  Jevgeni Kuznetsov  Roller Äritarkvara OÜ 
13  Andre Kaibald Apollo Holding OÜ 
14 Markus Robin Kütt  Aedes Web Solutions 
15 Juhan Toodo Elektrowerk OÜ
16  Teele Puusepp Evelekt Hulgi OÜ 
17  Tanel Raud Hinnavaatlus OÜ 
18 Ain Havik AS Keilar 
19 Margus Havik  AS Keilar 
20  Ave Radala Smart Mööbel OÜ 
21  Irina Russkihh  Smart Mööbel OÜ
22  Jevgenia Poom  Tallink Duty Free AS
23 Glenn Laanisto Progear OÜ 
24 Kristjan Kure Fed OÜ 
25 Priit Piile Maksekeskus AS 
26  Kristo Meerits Breden Kids OÜ 
27  Erik Allak Ambientia 
28  Henrik Aavik Applaud OÜ 
29 Algirdas Rimeikis Kesko Senukai Estonia 
30 Martin Prost Kännukas OÜ 
31  Reido Pohla Ambientia Estonia OÜ 
32  Ülo Liivamägi Sternum OÜ 
33  Maarja Männik Grant Thornton Baltic OÜ 
34 Raimo Kaarlaid Vitamiinikuller.ee 

November tõi e-kauplejatele rekordkäibe

$
0
0

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta novembris 2015. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet. Kui oktoobris kasvas müügitulu varasema aasta sama kuuga võrreldes 2%, siis novembris kasv kiirenes.

Müügitulu posti või interneti teel kaupasid müüvates kauplustes oli novembris jooksevhindades rekordilised 17,1 miljonit eurot, mis oktoobrikuuga võrreldes kasvas 17% ning mullusega võrreldes suurenes 24%. 

Screen Shot 2017-01-12 at 12.31.57Tabel 1. Tegevusalade jaekaubandus ja jaemüük posti või interneti teel müügitulu jooksevhindades, mõõtühik miljonit eurot.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 2016. aasta novembris 533,6 miljonit eurot. Müügitulu kasvu kiirenemist mõjutasid enim tööstuskaupade kauplused, kus müük suurenes 2015. aasta novembriga võrreldes 15%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm. Müügitulu kasvas muudes spetsialiseeritud kauplustes aastaga 26%. Keskmisest enam suurenes müügitulu ka posti ja interneti teel kaupu müüvates kauplustes (24%), samuti apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (19%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu jäi 2015. aasta novembriga võrreldes samale tasemele.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis oktoobris langes, pöördus novembris taas tõusule ning kasvas 2015. aasta sama kuuga võrreldes 6%. Nende ettevõtete müügitulu kasvule avaldasid osaliselt mõju 2015. aasta novembri madal võrdlusbaas ning mootorikütuse hinnatõusu aeglustumine.

Võrreldes 2016. aasta oktoobriga vähenes novembris jaekaubandusettevõtete müügitulu 1%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 2%. 2016. aasta üheteist kuuga (jaanuar–november) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 4%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu ja selle trend

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii vähenes ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suurenes administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb

Allikas: Statistikaamet

Piiriülese e-kaubanduse käibemaksu ajakohastamise pakett

$
0
0

Alates 1. jaanuarist 2015 rakendatakse Euroopa Liidu käibemaksusüsteemis põhimõtet, mille kohaselt on telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatavate teenuste (ühiselt nimetatakse ka üksnes elektroonilisteks teenusteks) käibe toimumise koht ettevõttelt kliendile (B2C) müügi korral kliendi asukohariik. Sellised ettevõtted peavad ennast registreerima käibemaksukohustuslaseks igas riigis, kus nad on osutanud elektroonilisi teenuseid lõpptarbijale ning arvestama ja tasuma käibemaksu kliendi asukoha riigis kehtiva käibemaksumäära järgi sellele riigile.

Tarbimisriigis maksukohustuse täitmiseks saavad piiriülesed kauplejad kasutada lihtsustusmeetmena elektroonilist ühe akna süsteemi (mini[1] one stop shop ehk MOSS), mis lubab neil käibemaksukohustuslaseks registreeruda ainult oma asukohariigis, kuid esitada MOSS-i elektroonilises süsteemis käibedeklaratsioonteistes liikmesriikides toimunud käibe ja tasumisele kuuluva käibemaksu kohta. Tänu sellisele lihtsustusmeetmele ei suurene piiriüleste kauplejate maksukohustuse täitmise koormus märkimisväärselt. Maksukohustuslase asukohariigi maksuhaldur kannab teistes riikides tasumisele kuuluva käibemaksu vastavale riigile üle.

Euroopa Komisjon on pühendunud kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamisele ja selle kindlustamisele, et üksikisikud ja ettevõtted saaksid ausa konkurentsi tingimustes sujuvalt tegutseda elektroonilises kaubanduses. Kehtivate käibemaksureeglite tingimustes on 2015. a. mai ühtse digituru strateegia ja 2016. a. aprilli käibemaksu tegevuskava tõstnud prioriteetseks kõrvaldada piiriülese e-kaubanduse tõkked, mis tulenevad koormavatest käibemaksu haldamisega seotud kohustustest ja loomuomasest neutraalsuse puudumisest.

Muutmisettepaneku sisu

Eelnõu põhilised ettepanekud on:

  • kehtiva MOSS-i laiendamine ühendusesisesele kaupade kaugmüügile ja teenustele, mis ei ole elektroonilised teenused, samuti hõlmatakse süsteemi kaupade kaugmüük kolmandatest riikidest;
  • lihtsustatud eriregulatsiooni loomine impordi käibemaksu deklareerimiseks ja maksmiseks lõpptarbijale suunatud kaupade importijatele, kui käibemaksu ei ole MOSS süsteemi kaudu makstud;
  • kehtivate ühendusesiseste kaugmüügi piirmäärade kaotamine, mis on olnud mõningate ühisturu toimimise moonutuste põhjuseks;
  • väikesaadetiste kolmandatest riikidest importimisel kehtiva käibemaksuvabastuse kaotamine, mis on seadnud EL müüjad ebasoodsamasse olukorda;
  • ühenduseülese ühise lihtsustamismeetme sisseviimine, mille hulka kuulub käibemaksu lävendi kehtestamine ühendusesisesele kaupade kaugmüügile ja elektrooniliste teenuste osutamisele, et aidata väikeseid alustavaid e-kaubanduse ettevõtteid, ning tarbija asukoha tuvastamise lihtsustatud reegli kehtestamine;
  • asukohariigi reeglite järgimise võimaldamine EL müüjatele arvete esitamise ja algdokumentide säilitamise puhul;
  • suurem koordinatsioon liikmesriikide vahel piiriüleste ettevõtete käibemaksu puudutava maksukontrolli puhul, et kindlustada suurem reeglite järgimine ettevõtete poolt;
  • võimalus kohaldada vähendatud käibemaksumäära elektroonilistele raamatutele, ajalehtedele ja perioodilistele väljaannetele.

Alates 1.01.2018 rakendatavad sätted

1. Käibemaksudirektiivi muutmine

Lisatakse 10 000 € suurune lävend teenustele, mis on praegu kaetud ühendusesisese elektrooniliste teenuste erikorraga. Kui ettevõtte piiriüleselt osutatavate elektrooniliste teenuste kogukäive jääb aasta jooksul alla selle lävendi, siis loetakse käibe toimumiskohaks ettevõtte registreerimisriik. Samas on see ettevõttele valikuline, ning MOSS süsteemis võib end käibemaksukohustuslaseks registreerida ka sellest lävendist madalama käibe korral.

Lisaks tehakse muudatus, mille kohaselt selle erikorra raames kohaldub alusdokumentide säilitamisele registreerimisriigis kehtestatud tähtaeg, mitte 10 aastat, nagu kehtiva õiguse puhul.

Kommentaar:
kehtiva õiguse puhul tuleb käibemaks vastavalt tarbija asukohariigile arvestada alates esimesest euro sendist. Muudatuse korral loetakse käibe toimumise kohaks Eesti, kui Eesti ettevõte poolt piiriüleselt osutatud elektrooniliste teenuste käive jääb alla 10 000 euro aastas.

2. Käibemaksudirektiivi rakendusmääruse muutmine

Rakendusmääruse muudatuse ainus sisu seisneb selles, et alla 100 000 € käibega ettevõtted võivad kliendi asukoha tuvastada ühe tõendi alusel tõendite loetelust, mis on kehtiva määruse artiklis 24f (kliendi arveaadress, IP-aadress, pangaandmed, riigi mobiiltelefoni suunakood, kliendi lauatelefoniühenduse asukoht, muu ärilisest seisukohast oluline teave). 
Kommentaar: Kehtivas määruses on lõpptarbija asukoha tuvastamiseks kahe tõendi kogumise nõue, ning muudatuse järel jääb see kohustus üle 100 000 € käibega maksukohustuslastele alles.

Alates 1.01.2021 rakendatavad sätted

1. Ettevõttelt tarbijale (B2C) osutatavate teenuste erikord, kui teenuse osutaja asub väljaspool ühendust (ühenduseväline erikord)

Muudatuse põhielement seisneb MOSS süsteemi laiendamises muudele teenustele, mille osutamise koht on EL-s ka ühenduseväliste maksukohustuslaste puhul.

Ühtlasi on MOSS-i järelanalüüsi alusel peetud vajalikuks deklaratsiooni esitamise perioodi pikendada (20 päevalt 30 päevale pärast maksustamisperioodi lõppu) ning paranduste tegemise võimalust jooksvas deklaratsioonis, mitte nende perioodide deklaratsioonides, mida parandus puudutab.

2. Ühendusesisest kaupade kaugmüüki ja teenuste osutamist puudutav erikord, kus tarnijaks on ühenduses asuv maksukohustuslane, kes ei asu tarbimisriigis (ühenduse erikord)

Sarnaselt eelmises alajaotises ühendusevälise tarne kohta kirjeldatule, laiendatakse MOSS süsteemi ühendusesiseselt elektroonilistelt teenustelt ka piiriüleselt tarbijatele osutatavatele teenustele, mille osutamise koht on tarbija asukoht. Ühtlasi laiendatakse senist elektrooniliste teenuse erikorda ja MOSS süsteemi kasutamist ühendusesisesele kaupade kaugmüügile.

Nimetatud muudatuste tarvis täiendatakse käibemaksudirektiivi „ühendusesisese kaupade kaugmüügi“ definitsiooniga, ning kustutatakse direktiivi artikkel 34, mis praegu seab kaugmüügi puhul sihtliikmesriigis registreerimise kohustusele künnise. Seega jääb kaupade kaugmüügi puhul samuti kehtima alates 2018 kehtestatav 10 000 € suurune käibe lävend, millest allapoole jääva kaugmüügi käibemahu korral loetakse B2C käibe toimumiskohaks maksukohustuslase registreerimisriik. Kuivõrd enam ei pea jälgima erinevate riikide käibemahu täitumist, ei peeta enam vajalikuks tarbijale müügiarve esitamist.

Samuti sätestatakse, et kaugmüügi puhul, mis toimub näiteks veebiportaali vahendusel (kus veebiportaal tegutseb enda nimel, kuid teise isiku eest), loetakse kaupade tarnijaks see portaal.

3. Kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüüki puudutav erikord, kus kauba väärtus on kuni 150 € (impordi erikord)

MOSS-i erikorda laiendatakse kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügile. See kohaldub kaupadele, mille väärtus on kuni 150 €. See piir tuleneb impordi tollimaksu vabastuse summast. Sellistele kaupadele avatakse MOSS-il põhinev lihtsustus, mille kohaselt saab maksukohustuslasest importija (kauba saatja või vahendaja) esitada MOSS deklaratsioone ühes liikmesriigis, kuid erinevatesse liikmesriikidesse müüdud kaupade kohta. Süsteemi osaks on kvartalipõhine deklaratsioon kogu maksustamisperioodi käibe kohta, ning iga üksikut postipakki ei pea eraldi deklareerima.

4. Kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüüki puudutav impordi käibemaksu deklareerimist ja tasumist puudutav eriregulatsioon, kui impordi erikorda ei kasutata

Kui postipaki saatja on isik, kes ei kasuta alajaotises 2.3.3. kirjeldatud impordi erikorda (MOSS süsteemi), siis postiasutused, kullerfirmad või tolliagendid saavad kasutada selleks puhuks loodavat lihtsustusmeedet. Sellistele ettevõtetele antakse võimalus kuupõhistes elektroonilistes deklaratsioonides deklareerida saabunud postipakkide käive ja selle alusel maksta riigile postipaki saajatelt kogutud käibemaks. Täiendava lihtsustusena nähakse ette käibemaksu standardmäära kohaldamine. Kui kaubasaaja soovib siiski sellise õiguse olemasolul vähendatud määra kohaldada, tuleb esitada tavaline tollideklaratsioon.

Selle eriregulatsiooni puhul tuleb samuti silmas pidada, et väikesaadetiste impordi käibemaksuvabastus tühistatakse.
Kommentaar: tulevikus on kõik Euroopa Liitu imporditavad kaubad maksustatud käibemaksuga alates esimesest euro sendist ja kustutatakse liikmesriigi võimalus vabastada alla 10 € või alla 22 € väärtusega imporditav kaup (väikesaadetis) käibemaksust.

Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsi kokkuvõte

Komisjoni mõjuanalüüsis keskenduti ettepaneku mõjule VKE-dele. Kaalumisel olnud alternatiividest valiti välja see, mis analüüsi kohaselt on positiivse mõjuga nii VKE-dele kui liikmesriikidele. Valikute tegemiseks korraldati avalik konsultatsioon, mille põhjal esitas Komisjon ettepanekud elektrooniliste teenuste maksustamiskoha ja MOSS-i kohaldamise kohta – nimelt künnise vajadus, koduriigi reeglite kohaldamine arvete väljastamisel ja alusdokumentide säilitamisel, maksukontrolli koordinatsioon jne.

Mõjuhinnang näitab, et senine MOSS on säästnud ettevõtetele 500 miljonit eurot võrreldes sellega, kui oleks pidanud jätkuma tarbimisriigis maksukohustuslaseks registreerimine ja käibemaksu maksmine. See on keskmiselt 41 000 € iga ettevõtte kohta. Võrreldes alternatiiviga on kokku hoitud 95% kulusid.

MOSS-i hinnang aitab tagada, et uus algatus rõhutab 2015. a. rakendunud reeglite positiivseid külgi ja tegeleb puudujääkidega. Sellest lähtudes on näiteks tehtud ettepanek alates 2018.a rakendada piiriülest künnist 10 000 € ja alla 100 000 € käibega ettevõtetel võimaldada koguda tarbija asukoha tuvastamiseks vaid ühte liiki tõendit.

Komisjon on ettepanekute tulemusel hinnanud liikmesriikide iga-aastaseks käibemaksutulu kasvuks 7 miljardit eurot. Ettevõtete halduskulu peaks vähenema 2,3 miljardit eurot aastas.

Ootame ettevõtjate tagasisidet

Muudatuste puhul on tegemist Euroopa Komisjoni ettepanekutega, mille osas kujundavad liikmesriigid alles oma seisukohti. Ootame ettevõtjate tagasisidet ja arvamusi kirjeldatud muudatuste osas hiljemalt 20. jaanuariks e-posti aadressile: signe@e-kaubanduseliit.ee

Täiendav lugemine:
Paketi avaldamise pressiteade
Lõpptarbijale suunatud piiriülese e-kaubanduse käibemaksu ajakohastamise pakett
Käibemaksudirektiivi (2006/112/EÜ) ja direktiivi (2009/132/EÜ) muudatused
Käibemaksudirektiivi rakendusmääruse (282/2011/EL) muudatused
Käibemaksudirektiivi (2006/112/EÜ) muudatused, mis on seotud e-raamatutega

Lisainfo:
Signe Kõiv
Eesti E-kaubanduse Liit
signe@e-kaubanduseliit.ee

[1] Kuna hetkel kohaldatakse süsteemi ainult elektroonilistele teenustele, siis nimetatakse seda väikeseks ühe akna süsteemiks.

E-Maxima: kliendid eelistavad üha enam tellitud kaubale ise järele minna

$
0
0

E-Maxima

Toidukaupade internetipoe e-Maxima regulaarsete kasutajate arv kasvas mullu 1,5 korda ja ulatus kokku enam kui 24 000 perekonnani. Möödunud aasta üheks peamiseks trendiks oli klientide soov komplekteeritud tellimusele kauplusesse ise järele minna ning selliste tellimuste arv kasvas kaks korda.

E-Maxima teine tegutsemisaasta kinnitas, et Eesti elanikud on igapäevaste toidu- ja esmatarbekaupade internetist tellimise igati omaks võtnud. “Kui enamus kliente tellib e-Maximast kaupa reeglina korra nädalas, siis kõige aktiivsem klient esitas 150 tellimust ehk ühe tellimuse keskmiselt iga 2 päeva tagant. Kõige suurema tellimusega tarnisime kliendile kaupu kogusummas ligi 3000 eurot,” kirjeldas e-Maxima juht Mihhail Solovjov.

Kahe aasta eest Eesti esimese toidukaupade internetipoena avatud e-Maxima pööras 2016. aastal eritähelepanu sellele, et tagada kõikidele enne lõunat tellimuse vormistanud klientidele kauba tarne samal päeval. “Lisaks ilmestas eelmist aastat klientide huvi kullerteenuse asemel ise komplekteeritud tellimusele kauplusesse järele minna,” lausus Mihhail Solovjov. “Klientide tagasisidest nähtub, et üha enam hinnatakse võimalust mugavalt tellimus vormistada ja siis endale sobival ajal sellele järele minna.”

Ka alanud aastal keskendub e-Maxima arendustöödes klientide kasutusmugavuse kasvatamisele. “Näiteks saab meie internetipoes tasuda mugavalt Pocopay rakendusega. Lähiajal pakume klientidele ka võimalust maksta tellitud kaupade eest kullerile pangakaardiga,” lausus e-Maxima juht. “Samavõrra oluliseks jääb kvaliteedi tagamine nii kaubavaliku ja sortimendi osas kui ka nende kohaletoimetamisel.” 

Maxima jaekett käivitas e-Maxima 2015. aasta veebruaris. Täna on kodulehe www.e-maxima.ee vahendusel võimalik soetada üle 16 000 erinevat toidu- ja esmatarbekaupa, mille kojuvedu teostatakse Harjumaal igapäevaselt kella 8.00 kuni 22.00. E-Maxima on esimene jaeketi internetipood, millele E-kaubanduse Liit omistas kvaliteedimärgi “Turvaline ostukoht”.

E-Maxima 2016 tellimuse komplekteerimine

Fotod: E-Maxima koduleht ja komplekteeritud tellimus (allikas – Maxima Eesti)

 

Lisainfo: Maxima Eesti avalike suhete juht: Katja Ljubobratets – tel. 555 66 740, e-postkatja.ljubobratets@maxima.ee

E-kauplejad tegid detsembris võimsa müügikäibe

$
0
0

Müügitulu posti või interneti teel kaupasid müüvates kauplustes oli detsembris jooksevhindades esmakordselt 18,7 miljonit eurot, mis novembrikuuga võrreldes kasvas 9% ning mullusega võrreldes suurenes 31%

2016. aastal oli müügitulu tegevusalal jaemüük posti või interneti teel kokku 175.2 miljonit eurot, kasvades 2015. aastaga võrreldes 10%.

Tabel 1. Tegevusalade jaekaubandus ja jaemüük posti või interneti teel müügitulu jooksevhindades, mõõtühik miljonit eurot

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta detsembris 2015. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 3%, teatab Statistikaamet.

2016. aasta detsembris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 619,4 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta detsembriga võrreldes 9%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 31%. Keskmisest enam suurenes müügitulu ka apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 12%) ning kasutatud kaupade kauplustes samuti väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 11%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu on viimastel kuudel olnud stabiilne. Detsembris jäi nende kaupluste müügitulu 2015. aasta detsembriga võrreldes samale tasemele.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis novembris mõnevõrra elavnes, pöördus detsembris taas langusesse ning vähenes 2015. aasta detsembriga võrreldes 7%. Nende ettevõtete müügitulu langusele avaldas mõju mootorikütuse hinnatõusu märgatav kiirenemine detsembris.

Võrreldes 2016. aasta novembriga suurenes detsembris jaekaubandusettevõtete müügitulu 15%. See on tavapärane tõus detsembrikuus, mil toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.

Esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2016. aastal 6,3 miljardit eurot, müügitulu suurenes 2015. aastaga võrreldes 4%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks ja selle trend

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii väheneb ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suureneb administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.


Allikas: Statistikaamet

E-smaspäev purustas taas müügirekordeid!

$
0
0


Neljandat korda toimunud “E-smaspäev” ületas e-kauplejate ootusi ja purustas varasemad müügirekordid kolmekordselt. 14. novembril toimunud kampaaniapäeval osales kokku 161 e-poodi, kes pakkusid tarbijatele 24 tunni jooksul erinevaid hinnaüllatusi.

“E-smaspäeva” eesmärk on tõsta kodumaiste e-poodide tuntust ja elavdada Eesti e-kaubandust. Kampaaniapäeva tulemuste analüüsimiseks viidi läbi uuring, millele vastas 50 kampaanias osalenud e-poodi. Uuringule vastanute andmetel oli 24-tunnise kampaania läbimüük 1 539 422 eurot (üle 476 000 euro 2015. aastal) ning tellimuste koguarv 12 079 (6 055 tellimust 2015. aastal). Võrdluseks, Statistikaameti andmetel kasvas novembris tegevusalal jaemüük posti või interneti teel müügitulu rekordiliselt 31% (loe SIIT), milles “E-smaspäeval” oli kindlasti oma roll täita.

Joonis 1. “E-smaspäeva” kokkuvõte 2016 vs 2015.

Maksimaalne e-poe läbimüük oli “E-smaspäeval” 110 681 eurot (96 600 eurot 2015. aastal), müügikäibe mediaan oli 5 000 eurot (1 091 eurot 2015. aastal). Kampaaniapäev kasvatas oluliselt e-poodide külastatavust (mediaan +86% võrreldes nädal varasema esmaspäevaga), maksimaalne külastatavuse kasv oli +3 375%. Läbi mobiilsete seadmete tuli keskmiselt 17% e-poodide kogukäibest, mis oli 1% võrra vähem kui 2015. aastal.

Kampaanialehte www.e-smaspaev.ee külastas 9. novembril üle 17 200 unikaalse kasutaja, suurim oli külastajate arv ennelõunal kell 10:00-12:00. Külastajate hinnangul oli tegemist hea algatusega, mis aitas avastada uusi kodumaiseid e-poode ning säästa nii hindadelt kui postikulult. 

Joonis 2. Külastused E-smaspäeval 14.11.2016

Kampaania korraldust E-kaubanduse liidu poolt hinnati üldiselt heaks ja väga heaks, enim oldi kriitilised reklaami ja kajastuse märgatavuse koha pealt. “E-smaspäeval” alla 2 000 euro käivet teeninud ettevõtted on kampaanias osalemisega mõnevõrra vähem rahul kui kõrgema käibega ettevõtted. 98% uuringule vastajatest soovis “E-smaspäeval” osaleda ka järgmisel aastal.

Kampaania sai kajastust mitmes kanalis: PostimeesDelfiGeenius.eeKaubandus.ee ja Marimell.eu blogis. Kampaania Facebooki lehega liitus ligi 1300 fänni. Täname osalenud e-poode, vahvaid e-ostlejaid ja kohtume juba järgmisel “E-smaspäeval” 8. mail! Registreerimine maikuu kampaaniapäevale algab juba veebruaris. 

Vaata kampaanialehte: https://e-kaubanduseliit.ee/e-smaspaev/
Uudista novembrikuu pakkumisi: 14.11 pakkumised
Loe tulemuste kokkuvõtet: 14.11 E-smaspäeva kokkuvõte

Lisainfo:
Signe Kõiv
Juhatuse esimees
Eesti E-kaubanduse Liit
info@e-kaubanduseliit.ee

Viewing all 238 articles
Browse latest View live